Suhted - Mehed & Naised

Cessu · Postitus Postitas **Cessu** » 02 Juun 2011, 21:09

Kui ma oleks mees, siis ma kardaks!

!	Jackinthexbox:
	Teema poolitatud SIIT! teemast

skeezer · Postitus Postitas **skeezer** » 02 Juun 2011, 21:15

Noh.. oma mehega oleks ikka kiisupai, aga teistega.. küüned käiku.

Cessu · Postitus Postitas **Cessu** » 02 Juun 2011, 21:17

Mmmkey

skeezer · Postitus Postitas **skeezer** » 02 Juun 2011, 21:20

Tegelt vist nii hull see asi ka pole, ma loodan

Cessu · Postitus Postitas **Cessu** » 02 Juun 2011, 21:21

No ei ole hullu, küll su mees sind taltsutab kui asi hull on!

skeezer · Postitus Postitas **skeezer** » 02 Juun 2011, 21:25

Tegelikkuses ei saa keegi kedagi taltsutada, kõik taltsutused on inimese enda vaba tahe ja tema hingest tulenev. Samamoodi ei saa väevõimuga kedagi suhtesse sundida või suhtes olemist peale sundida.

Tegelikkuses muutuvad ju inimesed ikkagi vaid siis kui nad muutuda tahavad ning peavad selle "ära tundmiseni" ise jõudma, ilma kõrvaliste survestajateta.

Cessu · Postitus Postitas **Cessu** » 02 Juun 2011, 21:34

Mina olen viimane inimene kellega suhetest rääkida. Samas teoorias olen ma tugev ja võin rääkida ja nõu anda alati aga praktikas 0 ja iseenda jagatud soovitusi ei järgi ma never!

Nõustun sinuga nii palju, et tõsi - inimest muuta ei saa. Mulle suruti kunagi peale seda, et "Cammoon, ma tunnen sind paremini kui sa ise". Olgu ma inimesega ükskõik kui kaua koos olnud, tal ei ole õigust väita, et tunneb mind ja minu tahtmisi paremini kui ma ise. See käis siis selle suhtesse sundimise kohta.

skeezer · Postitus Postitas **skeezer** » 02 Juun 2011, 21:38

Cessu kirjutas: Nõustun sinuga nii palju, et tõsi - inimest muuta ei saa.

Just, inimest ei saa muuta, aga inimene saab ennast ise muuta kui tal on piisavalt motivatsiooni, mis paneb teda end muutma. Naljakas on ka see, et mõnikord mõistame inimeste väärtust enda elus alles siis kui oleme nad kaotanud või oleme neid kohe-kohe kaotamas.. ja see hirm või jõud, siis paneb meid end kokku võtma ning ennast paremaks inimeks muutma.

Mäletan kui kord taas enda murtud südant taga halasin, siis mu hea sõber ütles selle peale, et ka kadestab mind.. "sest sina oled vähemalt kedagi armastanud ja tundnud seda tunnet.. peaksid hoopis õnnelik olema! Paljud meist ei koge seda kunagi, et nemad armastavad ja neid vastu armastatakse"

Cessu · Postitus Postitas **Cessu** » 02 Juun 2011, 21:47

skeezer kirjutas: Naljakas on ka see, et mõnikord mõistame inimeste väärtust enda elus alles siis kui oleme nad kaotanud või oleme neid kohe-kohe kaotamas.. ja see hirm või jõud, siis paneb meid end kokku võtma ning ennast paremaks inimeks muutma.

No vot see on küll teema millest ma aru ei saa ja ajab muigama. Ma ei väida, et ma ise pole seda sama lausunud või samamoodi käitunud. Olen ja kuidas veel. Nüüd aga olles vanem, targem ja kogenum ma ei saa aru sellest. Kui ma olen suhtes, siis ma annan inimesele endast 100% "If I love you, you can get it all" I mean it - see on minu põhimõte. Ma ei leia, et ma peaks muutuma ja end kokku võtma ALLES SIIS kui ma hakkan enda jaoks kallist inimest kaotama. Whats the point? Kui ma armastan, siis ma tahan olla tema jaoks koguaeg parim!

Murtud südant ei ole mõtet taga nutta, sest kui ta murdus, siis ilmselt põhjusega ja taga nutmine ei liimi seda uuesti kokku. Iga inimene on tundnud ühel või teisel määral armastust. Kas või armastust iseenda vastu. Kui see puudub, siis ei saagi tahta, et keegi teine sind armastab.

skeezer · Postitus Postitas **skeezer** » 02 Juun 2011, 21:55

Noh minu meelest inimesed arenevad ja muutuvad suhte jooksul. Liiga kaua koos olles hakatakse mõnikord asju "lõdva randmega" võtma, harjutakse liigselt teineteisega ning muututakse mugavaks. Ei taheta küll teineteist kaotada kuid ei arvestata sellega, et teggelikkuses vajab iga asi hoolt ja armastust koguaeg.. ei saa lihtsalt rihma lõdvemaks lasta ja selle taha pugeda, et ollakse ju teineteisega nagunii koguaeg ninapidi koos või "ma ju näen sind koguaeg kodus". Sellist kokkuvõtmist pidasin siis silmas, et tuleb endale aru anda selles osas, et iga asi siin elus nõuab siiski pingutust. Öeldakse küll, et armastus peaks "lihtsalt ja sujuvalt tulema", aga selline hooletu suhtumine minu meelest tapab igasuguse suhte.
Samamoodi kipuvad inimesed tahtlikult või tahtmatult teineteisele haiget tegema, küll võib üks suhte osapool end vastassooga liia vabalt tunda ja sellega teises ebakindlust tekitada ning nii on kerged ka armukadedusetülid tulema. Tegelikult suhtes üldse piisab mõnikord väga vähesest, et jama lahti oleks ja minu meelest kõige naljakam ongi see, et need kõige suuremad tülid saavad mingitest mõttetutest pisiasjadest alguse

Cessu · Postitus Postitas **Cessu** » 02 Juun 2011, 22:08

Kuna mul oli viimane suhe kaugsuhe, siis pingutasime mõlemad 100% üksteise heaolu nimel kuna nägime harva. Suhe lõppes põhjustel millest ma parem ei räägiks aga see õpetas veel enam hindama iga hetke mil oled oma kallimaga koos ja igat väiksematki detaili. Ma leian, et minu jaoks on need "lõdva randmega" võetavad suhted läbi, sest ma olen tundnud seda valu kui saad oma armastatuga vaid telefonis või läbi webcami suhelda. Olen õppind hindama väikseid asju, sest need teevad õnnelikuks.

Armukadedus on ka teema millega olen kokkupuutund. Võin öelda, et olen armukade inimene. Nüüd vähem kui varem aga kuna ma olen täis põhimõtteid siis siinkohal on ka - mu mees võib käia kus tahab, las teeb mis tahab aga kui ta on õhtul minu voodis, minu kaisus on, siis on kõik ok! Kindlasti teab ka ta suhte algusest saati seda, et kui petab siis on kõik. Selles osas ma allahindlust ei tee. Ma ilmselt ei vaevuks vist siis inimesega enam suhtlemagi.

Jaa need mõttetud pisiasjad, kui neid kohe ei lahendata, siis nagu me teame, et väiksed asjad moodustavad terviku. Siis on suur tüli ja hakatakse ette heitma asju iidamast ja aadamast ja tüli kestab for ever and ever..

skeezer · Postitus Postitas **skeezer** » 02 Juun 2011, 22:13

Kaugsuhet ma küll enam harrastada ei suudaks. Kunagi pubekana vedas küll aastakese välja.. aga enam mitte. Mees peab ikka kodus olemas olema, teistmoodi ei kujuta ettegi.

Cessu · Postitus Postitas **Cessu** » 02 Juun 2011, 22:15

skeezer kirjutas:Kaugsuhet ma küll enam harrastada ei suudaks. Kunagi pubekana vedas küll aastakese välja.. aga enam mitte. Mees peab ikka kodus olemas olema, teistmoodi ei kujuta ettegi.

Arvasin kunagi samamoodi. Minu jaoks oli isegi 30km suur vahemaa. Viimane suhe oli ligi 350km aga u know - Kui süda on suur siis on vahemaad väiksed!

Ja ma ei kahetse mitte hetkegi sellest suhtest.

UnoSiin · Postitus Postitas **UnoSiin** » 02 Juun 2011, 22:18

Nu nuh mehed ei julge vist sõna võtta eriti

Tegelikultkohe tore kuulda korragi naisterahva suust kes ei süüdist täielikult meest...suht tihti kuulen et ahh tema oli hooletu ja ta ei teinud seda ja seda...nu ühepoolne see asi ka täielikult ju olla ei saa...

Kaugsuhtest rääkida siis jah, ei taha küll seda eriti ettevõtta...Isegi kui jutt on tallinn- tartust....kuigi jah armastuse nimel oleme nii mõndagi valmis tegema....

Cessu · Postitus Postitas **Cessu** » 02 Juun 2011, 22:24

Mnjaa, suhtes on 2 poolt aga millegipärast kui tülid tekivad, siis arvame me kõik, et suhe koosneb ainult ühest inimesest ja meie ise ei ole kunagi milleski süüdi. Mina ei kuulu naiste hulka kelle arvates "Kõik mehed on sead" Ma ei nõustu absoluutselt selle väitega, sest uskuge mind - olen kohanud mehi kes on täitsa inimesed

Jaaa, armastuse nimel kerib meil kõigil vahest ära!

Xbox.ee